December | 2016 | marituruguays

Eile avanes mul väga hea võimalus ning ma sain minna ühe tüdruku viieteistkümnendale sünnipäevale.

Viisteist ei ole juu väga eriline number, või mis? Eestis tähistatakse seda nagu igat teist pidugi, kui oled vanuses 10-17. Siin on see hoopis teistsugune!

15. sünnipäev on tüdrukute elus üks tähtsamaid päevi, siis saab tüdrukust naine. Selle auks tehakse suur pidu, mis meenutab (minu jaoks) pigem pulmi, siis kui vanne ära antud ja peale seda on pidu.
Kutse saabus meile paar nädalat varem juba. Vaatasin seda kutset ja mõtlesin, et oii kuidas tahaks sinna minna, aga kuna kohtade arv on piiratud siis ei tea, kas saan minna. Paar päeva hiljem küsis mu hostisa, kas olen valmis peole minema. Muidugi vastasin jaatavalt, sest kui sa oled vahetusaastal Ladina-Ameerikas pead sa seal peol ära käima!

Kaks nädalat ennem, hakkasid mul hostõed juba mõtlema, mida selga panna. Minul on see lihtne ega mul siin palju valikuid ei ole. Sai selga aetud minu üheksanda klassi lõpukleit. Oligi põhjust jälle kanda seda, nii tore!

Laupäeval 17. detsembril oli minu kodu natuke ärevam, kui muidu. Kõik me mõtlesime, millist soengut teha, milliseid ehteid kanda, kas kleit ikka sobib ja kingad! Kõik, välja arvatud mina, said endale uued kingad. Ma lihtsalt olen liiga laisk ja need mis mul hetkel on, sobisid suurepäraselt.

Umbes kell kaheksa õhtul hakkasime ennast sättima. Tegime ennast ilusaks nii umbes kaks tundi. Kell kümme olime valmis. Muidugi nagu siinsele kultuurile kombeks, hilinesime stiilselt 40 minutit, kuna sünnipäev ei olnud meie linnas. Pidu algas kell kümme, aga me saime alles autosse istutud kell 22.10. Kas me pole mitte tublid?

Jõudsim peole ning kui ma sisse astusin, ma vaatasin neid toole ja neid laude ning mõtlesin, et olen pulma sattunud. Kõik on valge, toolide ümber on helerohelised lindid seotud, laudlinad on nii ilusad, valged, kelnerid, kes pakuvad jooke ja süüa. Imeline! Sellel õhtul meil söögist puudust ei tulnud.

Kell 23.00 astus sünnipäevalaps uksest sisse, seljas valge kleit, täpselt nagu oleks just abiellunud (lõpus pilt ka). Kleit oli muidugi väga ilus, aga tal oli sellega väga raske liikuda ja tantsida.

Järgnes valss. Sünnipäevalaps tantsis kõikide saalis olevate meestega. Tantsu alustas ta koos isaga ja lõpetas ka isaga. Selline on traditsioon. Järgnes õnnitlemine. Kõik umbes sada inimest (see on veel vähe, minu õdede 15ndal sünnipäeval oli umbes 350 inimest) andisid põsemusi ja kallistasid ning soovisid õnne. Ka mina tegin seda. Veidi imelik oli, kuna ma nägin teda esimest korda.

Valss tantsitud, õnne soovitud, järgnes lauas söömine. Toodi esimesed eelroad, milleks olid head pirukad ja hõrgutavad kanakuubikud vardas, mini pitsad nii oliivide kui ka lihtsalt singi ja juustuga. Ma jäin singi ja juustu juurde, kuna oliive ma endiselt ei söö.

Nagu Ladinale kohaseks ei puudu ka hea muusika ja tantsimine. Esimesed tund aega tantsisime DJ abiga. Peale seda sõime pearoa, milleks oli kartulisalat, siga (see oli külm nii, et nad rikkusid selle ära minu jaoks) ja huvitav kana (ma päriselt ei oska öelda, mis see oli, aga see oli koos majoneesi ja paprikaga ning oli väga hea). Saime süüa, saime jutustatud ning aeg oli jälle tantsima minna. Seekord oli bänd. Nad ei mänginud mitte seda klubimuusikat, vaid sellist muusikat, mida kuulavad emad, isad siin ning mille järgi nad tantsivad.

Umbes tunnike, võimalik et natuke vähem, laulis see bänd meile. Kell kolm oli aeg vahepalaks, milleks olid šampiljoni kastmes makaroonid koos mingite taimedega. Oii see oli hea. Mulle maitses.

Õhtu üllatus oli see, et ei piirdutud ainult ühe bändiga vaid tuli veel üks. Nemad mängisid sellist noortele rohkem meeldivamat muusikat. Võrrelda võib seda sellega, mida siin nn “sky plus” mängib ning mida sa klubides kuuled. Nemad mängisid pool tunnikest ning siis me tantsisime edasi DJ abiga. Vahepeal tulid eksootilised kokteilid: maasika oma ja virsiku oma. Need olid huvitavad, maasika oma oli parem.

Anti meile umbes 20 minutit puhkeaega, kui sünnipäeva laps jooksis kõrvaltoast välja ühe totaka mütsiga ja vilkuvate torudega. Kõik said endale mütsid. Keerutati veel seal põranda peal jalga, aga nüüd ainult nende tantsudega, mida tantsitakse igal 15ndal sünnipäeval ning mida teavad kõik…. välja arvatud Marit. Õnneks ei ole ma aeglane õppija vaid sain käigupealt selgeks ning Pilar aitas ka väga palju kaasa.

Kell viis laulsime sünnipäeva laulu ja üht erilist laulu, mida lauldakse just 15. sünnipäeval. Peo kangelane lõikas tordist tüki ja andis ampsu igale pereliikmele. Enne seda toimus (ainult pereringis, nad seisid ühe laua taga) shampuse klaaside kokkulöömine.

Peale seda saime meiegi torti, aga mitte seda, mida sünnipäevaline lõikas, vaid meil oli kuut erinevat torti. Mina valisin jäätise tordi, kuna seal ei olnud nii palju dulce de lechet ja vahukoort. Ma oleks magusa üledoosi saanud muidu. Tort söödud, tehti veel viimane tants, aga kuna seal oli ainult 15 inimest, siis meie ei hakkanud enam oma ilusaid tantsu oskusi näitama ja läksime koju.

Oli üks pikk ja tore päev ning ma olen õnnelik, et sain ikka siin sellel uhkel Cumple 15ndal ära käia. Nüüd ma vähemalt tean, kuidas pulma järelpidu on.

Vahepeal käisin ka yfu teisel reisil, aga sellest otsustasin mitte kirjutada, kuna me ei teinud just midagi väga põnevat, vaid olime nädala aega ookeani ääres (uskuge mind, see oli väga lahe, aga ma ei oska teile oma emotsioone läbi teksti edasi anda ning ilma nendeta oleks see väga igav jutt) ja külastasime erinevaid randu. See reis oli väga lahe, vaatamata, et ei külastanud just paljusid kohtasid. Selle reisi juures oli tore see, et olime jälle kõik koos ning nalja sai koguaeg ja kõik mõistsid, et meil koos, ei ole KUNAGI igav.

Varsti tuleb ka ainult pildipostitus, (Kuused see on teile! Ma lubasin, et saadn pildid, aga internett oli aeglane ja peale seda ununes)kuna olen turist olnud nii Colonia linnas kui ka suures Montevideos ning tulevad ka YFU reisi pildid! Piltide juurde ikka kirjutan ka midagi, aga mitte palju.

Varsti on ka jõulud tulemas, nii umbes kuus päeva veel ja õnneks ei ole mul jõulu tunnet. Miks õnneks? Ma kardan, et siis tuleks see kaua oodatud koduigatsus peale. Ma väga loodan, et teil tuleb ikka jõuluks lumi maha ning et teil on jõulutunne.

Aga Teile lugejad, soovin ma imeilusaid jõule ning veel huvitavamat uut aastat!

Kolm ilusat õde!